Emadepäev

Ja kui Taanis on lipupäevad, siis väikestes külades on kõigi majade ees sellised mastid ja lipud, tänaval on augud, kuhu saab masti toppida ja lipu välja panna. Lipp on taanlaste jaoks äärmiselt tähtis, ja päris vahva on vaadata pikka tänavat, mida ääristavad pidupäveade puhul lipud.

Hirvepark

See on valge hirv

Hirvepark

Inimesed üritamas hirvi porganditega toita

Hirvepark

Aarhusis on ranna lähedal suur park, kus võib näha vabalt ringi jooksvaid hirvesid, see on piiratud taraga, nii et hirved ei pääse sealt minema. Nad on inimestega nii harjunud,  et neid saab puutuda. Tavaliselt toovad inimesed neile palju porgandeid ja õunu ja nad tulevad käest sööma. Kui aga külastada parki pärastlõunal, nagu mina, siis on hirved juba tavaliselt end porganditest täis söönud ja enam väga juurde neid ei taha.

Kapseljads

Kell on hommikul  pool 9, võistlus algab 13.00, ning selleks ajaks oli  ülikooli parki kogunenud juba nii palju rahvast, et pidime rallit väikese mäe otsast jälgima, et üldse midagi näha.

Nøgenløb

http://www.youtube.com/watch?v=pXlNw_VIgTo  Alastivõidujooks, vaadake videot kui te muidu ei usu!

Kapseljads

http://www.youtube.com/watch?v=8fgOHHgS16E  Kallid lugejad, kui soovite aru  saada, mida kapseljads tegelikult tähendab, siis vaadake seda videot!

Kapsejlads ja Eurovisioon

Tere taas mu kallid lugejad,

Olen teid jälle pikaks ajaks unarusse jätnud, ent viimane kuu on siin olnud eksamid ja seetõttu on lihtsalt liiga kiire olnud. Sel semestril oli mul kolm nädalast eksamit järjestikku, mis tähendab,  et päeval number 1 antakse kätte küsimus ja sellele tuleb nädala jooksul vastata 12 leheküljelise esseega. Esseed on siin valdav eksaminorm, nii et kirjutada olen piisaval sel viimasel kuul saanud ja pole siis ka ime, et vabal hetkel pole tahtmist olnud just arvutiklaviatuuri järele haarata ja midagi kirja panna, ent nüüd on eksamid selleks korraks läbi ja kirjutada oleks nagu paljustki. Enne eksameid otsustasin vabal nädalal aja maha võtta ja perega Hispaanias puhkusel käia, taanlased ja sakslased arvasid, et olen hulluks läinud, kuna vaba nädalat peaks kasutama lugemiseks, et eksamitel hästi esineda, kuid 7 päeva on piisav aeg, et suuta täiesti normaalne essee kirjutada, või nii ma vähemalt loodan nii,  sest eksami hinded selguvad alles kuu aja pärast. 

Aga aitab nüüd eksamitest, räägime parem Aarhusi Ülikooli eripärast Taanis ja võibolla kogu Euroopas. Kui te arvasite, et nüüd tuleb pikk teema sellest,  kui head professorid ja huvitavad loengud siin on,  siis te eksite. Muidugi on siin head professorid ja põnevad loengud, aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida, vaid pigem ühest huvitavast üritusest, mis toimub ainult Aarhusi Ülikoolis ja mille jaoks kõik tudengid teevad juba pool aastat ette oma kalendritesse vaba ruumi. Pakun,  et see üritus ei suudaks pealtvaatajate arvukuselt lüüa ka hetkel kõige kuumimat bändi, kui viimased otsustaksid ülikooli pargis esineda. Selle kuulsa ürituse taanikeelne nimi on Kapsejladsen - ehk siis paadiralli. Esimesel päeval, kui ma Aarhusi jõudsin, selgitas mu tuutor mulle, et see on üritus, millest tuleb kindlasti osa võtta ja mille mahamagamine on suurim viga, mida üks Aarhusi tudeng teha võiks. Küsisin,  et kus see paadiralli siis toimub ja arvasin kohe, et sain millestki valesti aru, kuna meie ülikoolipargi tiik on kõigest 15 lai või pigem kitsas ja ma ei suutnud ette kujutada, kudas võiks keegi selles tiigis paadirallit läbi viia,  ent mu klassikaaslased kinnitasid, et see saab just seal toimuma. Üritasin siis pärida ralli  reeglite kohta, ent mu klassikaaslased ei suutnud midagi selgitada, vastasid vaid, et nad ei ole sellesse süvenenud ja pole antud üritust ka kunagi lähedalt näinud. Igal juhul  jäin põnevusega paadirallit ootama ning 25.aprillil see siis ka lõpuks toimus. Eelneval päeval selgitasid mu klassikaaslased,  et me peame kell  pool 9 hommikul  juba pargi olema, kui tahame üldse midagi näha. Olin suht üllatunud, sest üritus ise pidi algama alles kell 13.00, et mida seal siis külmal hommikul nii  vara kohal olla. Ent kui me hommikul kohale jõudime, sain ma aru küll, sest juba kella poole 9ks oli kogu väike tiigike ümbritsetud tohutu rahvamassiga, nii et me saime kohad künkaservale, kust paadirallit ennast pidi pigem binokliga vaatama. Peab mainima, et mu klassikaaslased olid selleks juba valmistunud ja binoklid kaasa võtnud. Hiljem sain teada,  et selle ürituse lähedalt jälgimiseks olid agaramad tudengid otsustanud veel kerge öökülmagagi telkida tiigikese kallastel. Aeg aga möödus kiiresti, sest kõigil oli kaasas väikese kamba peale vähemalt kast õlut ja hea seltskonnaga vesteldes kulub aeg ikka ruttu. Kell 13.00 algas paadiralli kõige tähtsam osa - alasti võidujooks. Päris tõsiselt, jooksjad olid täiesti alasti, tegid pargis väikese tiiru ja siis hüppasid tiiki ja ujusid selle 15 meetrit täiesti külamas vees - õhusoojagi oli tol päeval vaid 10 kraadi ringis. Siis sain ma ka aru, milleks mu klassikaaslased olid tegelikult binoklid kaasa võtnud, kuna alasti võidujooks oli ainuke asi, mida nad kogu päeva jooksul  binoklitest vaatasid. Ausalt öelda,  ei osanud ma seda taanlastest, kes muidu väga viisakalt ja reserveeritult käituvad küll  oodata, ning jooksjad olid veel lisaks kõigele enamasti kained. Peale alasti võidujooksu algas paadiralli ise, mida jälgisid küll  vaid need,  kes tiigile väga lähedal olid, teised jätkasid lihtsalt õllejoomist ja vestlust, ega lasknud rallil end üldse häirida. Pean tunnistama, et ega minagi rallit just kõige suurema huviga jälginud, kuna olime lihtsalt nii kaugel, ent selgitame siis lühidalt üle paadiralli reeglid, sest tegemist ei ole just kõige tavalisema ralliga, kuna vaid taanlased suudavad kõik spordialad kuidagi õllega seostada - mäletate vast veel mu esimesi blogisid, kus rääkisin õllebowlingust. Igal juhul on meeskonnas 4 võistlejat ning sõidetakse kummist kanuudel ja tegemist on siis teatevõistluse laadse ralliga. Võistlejad hüppavad kanuusse, sõidavad 15 meetrit teise kaldani, jooksevad kaldale, haaravad õllepudeli, võtavad sealt korraliku  sõõmu ja peavad end keerutama vähemalt 15 korda (täpset arvu ma ei tea) ning siis tagasi paati hüppma ja sõitma uuesti 15 meetrit sinna kaldale, kust nad alustasid, et teatepulk üle anda järgmisele võistlejale. Finaalis sõitjad on juba suhteliselt purjus, nii et seda keerulisem on võistlus,  ent võistlus on tähtis vaid osavõtjatele ning võistlevad teaduskonnad omavahel. Pealtvaatajad naudivad lihtsalt seltskonda või õlut ning kui neilt järgmisel päeval küsida, et milline teaduskond siis võitis, siis tuleb seinast seina pakkumisi ja eelmise aasta võitja pole ka enam kellelgi meeles. Igal  juhul on tegemist ääretult vahva ja kummalise üritusega siin ülikoolis, mida lihtsalt peab oma silmaga nägema. Ja unustasin mainida veel,  et ürituse viivad läbi Taani kuulsaimad raadiokommentaatorid. Nu kujutage ette, et Tartu tudengipäevi viivad läbi Kivisaar ja Kelk. 

Aga viimaks peaks veel rääkima Eurovisioonist Taanis, sest sel aastal me ju võitsime siin selle ürituse. Muide ka viimasel korral kui Eurovisioon toimus Rootsis tuli võitjaks Taani. Me otsustasime väikese rahvusvahelise seltskonnaga vaadata Eurovisiooni. Kõigi meie rahvused olid sel võistlusel esindatud, kuid kaasaelamine punktide andmise ajal läks siiski Taanile - nii väga suudab ühes riigis elamine lõpuks mõju avaldada, et elad kaasa sellele riigile ka siis kui viimane võistleb su enda kodumaa vastu, ent tol hetkel lootsid kõik Taani võitu, isegi sakslased. Kaasaelamine läks nii kaugele, et maalisime endale põskedele Taani lipud ja kõik karjusid lõpuks hurraa kui Taani esimeseks tuligi. Peale omas ringkonnas tähistamist arvasime, et võiks minna linnapeale edasi tähistama, et kohtab veel inimesi, kes on Taani võitu tähistamas. Mäletan Portugali tänavaid, kui viimased võitsid jalgpalli MMi ja arvasin, et Eurovisiooni võidu puhul võib ka näha hulga tänaval tähistavaid inimesi. Ent linn oli isegi sooja laupäevaõhtu kohta kuidagi tühjavõitu, ning baaris vaadati meie maalitud nägusid veidralt, ning mõni üritas küsida, et kas nad on tõesti mõne tähtsa jalgpalliürituse maha maganud. Kui mainisime Eurovisiooni, siis pooltel polnud aimugi, et see üldse toimus ning Taani võit ei liigutanud ka väga kedagi. Kuna Eurovisiooni  tähistamine, lipumaalingud põskedel, hakkas juba kergelt piinlikuks muutuma, otsustasime lihtsalt koju minna. Järeldus - Eurovisioon ei ole Taanis just väga populaarne, isegi mitte siis kui nad ise selle võistluse võidavad. Ent järgmisel päeval lehtedes oli  see küll äärmiselt aktuualne ning on lootust, et Kopenhaagen järgmisel aastal  korraldamist enda peale ei võta, ning ka teistel linnadel on võimalust. Tõenäolisel Aarhus ja Odensee jäävad sõelale, nii et loodame siis, et järgmisel aastal see üritus minu ajutises kodulinnas toimuks. 

Selle positiivse noodiga ma selleks korraks ka lõpetan ja pean ütlema, et suure tõenäosusega jääb see sissekanne ka selle akadeemilise aasta viimaseks, kuna suvepuhkust ei plaani ma täies ulatuses Taanis veeta ning pealegi, kel suvel ikka aega arvutiekraani passida. Nautige suve, minge grillima,  ning ärge lainet päriselt silmist laske, sest uuel  akadeemilisel aastal alustame uute lugudega. Ent võibolla on uueks aastaks ka mõned üllatused ees ootamas, nii et ärge laske lainet silmist! 

Head suve!