Sunday, April 7, 2013

Godt Påske!

Kallid blogihuvilised, kes te veel jaksate seda kaootiliselt kulgevat blogi jälgida, lihavõtted on  ammu möödas ja ma pole ikka veel blogi täiendanud! Milline pettumus, kuid oma õigustuseks võin öelda vaid, et olin lihavõttepühade ajal hoopis kodus mune värvimas. Taanis kestavad ju lihavõtted palju  kauem kui meil Eestis, nii et mul  õnnestus pea nädal kodus veeta. Taanis on lihavõtte-esmaspäev või lihavõttepühade teine püha - kuna ma pole kirikupühadega just kõige paremini kursis ja kuna me seda Eestis ei tähista, siis ma ei oska ka antud püha kuidagi teistmoodi nimetada - samuti punane päev, mil ametiasutused ja enamus poode jäävad suletuks. Lisaks on lihavõttepühade aegu ka ülikoolis nädalane paus, ainult et meie õppeala administratsioon suutis seegi kord näidata organiseerimatuse tipptaset ja ei suutnud kõikide loengute puhkepausi ühe nädala sisse paigutada ning seetõttu ei olnud minu kevadine paus just täielikult nädala pikkune. 
Hoolimata sellest, et ma lihavõttepühi Taanis ei veetnud, otsustasin ikkagi veidi lähemalt uurida nende pühade kohta. Mida siis teevad taanlased lihavõttepühade aegu? Mune nad ei värvi, sest neid saab ka värvitud kujul poest osta, või vähemalt minu  kursusekaaslastest taanlased ei värvi mune, kogu Taani rahva nimel ma siin rääkida siiski ei saa. Lihavõttepühad tunduvad olevat kõige huvitavamad just laste jaoks, sest neile korraldatakse Ameerika stiilis peidetud värviliste šokolaadimunade otsimismänge - taas kord võivad pühapäeva hommikul koguneda pered kellegi poole ja korraldada koos vahva ürituse lastele. Minu kursusekaaslastest enamus väitis, et nad lähevad lihavõttepühade ajal oma perele külla, tavaliselt vähemalt pühapäeval, sest siis toimub ühine õhtusöök, mängud lastele või lihtsalt suguvõsa koosviibimine. Lihavõttepühade ajal õitseb jõudsalt ka kapitalism, ning poed on  lihavõtteteemalist kaupa kuhjaga täis, sest taanlastele on tähtsad nende kodud, mis tuleb pühade puhul kenasti tibukeste ja värviliste munadega dekoreerida, samuti on tähtis kellelegi külla minnes kaasa võtta suur värvilisse pakendisse mässitud šokolaadimuna ning lisaks tuleb ju ka lastele munadejahi jaoks kuhjaga väikesi värvilisi šokolaadimune varuda. Üldiselt ega Taani lihavõtte pühad palju Eesti omadest ei erinegi, kirikus käib sel perioodil ikkagi vaid  tõsiusklik osa rahvast ja seegi pole väga suur. 
Enne lihavõttepühi oli ju ometi ka naistepäev ning ma usun, et minu naislugejad ei andesta mulle, kui ma antud tähtpäeva kas või mõne sõnagagi ei maini. Taani poliitikas - nii sisepoliitikas kui ka välispoliitikas on naiste õiguste teema äärmiselt tähtsal kohal, kuna riik on endast kujundanud soolise võrdõiguslikkuse eest võitleja imidži. Siin on palju  erinevaid naisteorganisatsioone, kes võitlevad naiste õiguste eest nii kodumail kui ka väljaspool Taani piire. Emantsipeerunud põhjamaade naise kuvandi kultiveerimine Taani ühiskonda ja rahvusvahelisele areenile on muutnud ka naistepäeva tähendust kogu riigis. Naistepäeva ei tähistata siin kui  naistepäeva vaid kui naiste õiguste eest võitlemise päeva, mil naistele lillede toomine võrdub ülima solvangu ja šovinismiga. Sel päeval korraldavad naiste õiguste eest võitlevad organisatsioonid oma kampaaniaid nii koduste kui ka välismaiste probleemide lahendamiseks, korraldatakse ka avalikke loenguid naiste olukorrast Taanis ja mujal maailmas. Mu kursusekaaslane väitis täie tõsidusega, et see on päev mil iga naise kohus on minna barrikaadidele võitlema naiste õiguste eest ning et selles päevas ei saa olla midagi roosat, lillelist või  mingeid šokolaadikarpe, sest õige taani naine ei saa ju ometi naeratada ja lilli vastu võtta kui samal ajal naised mujal maailmas kannatavad meeste šovinistliku kohtlemise all. Samas tunnistas ta ka et neil on riigis probleem meestest välistudengitega, kes ei saa aru, et naine saab ise ukse lahti ja oma rasked kohvrid treppidest üles tassitud, kuna viimased kipuvad naisi abistama ja nende vastu viisakad olema ega saa aru järgnevast feministlikust solvangutevalangust. Nii ma siis sel päeval ühtki lilleõit kellegi  käest ei saanud ning ausalt öeldes tundus see veidi nukker ning pani mõtlema, kas feministid oma nõudmistes ehk liiga pimedateks fanaatikuteks ei muutu, kes igas olukorras vaid šovinistlikke motiive näevad. 
Viimaks tahaks veel kallitele Eesti lugejatele, kes te veel endiselt talverõõmusid naudite mainida, et selle nädala alguses nägin ma esimest liblikat, viimase nädala on siin paistnud päike ja temperatuur on valdavalt ikka pluss-poolel püsinud ning lumi on ka kadunud, krookused, sinililled ja siniliiliad on täies õites ja lumikellukesed hakkavad juba vaikselt närtsima. Lisaks on kevad ka paljud taanlased talveunest üles äratanud, kuna tänavakohvikute terassid on täitunud inimestega ning eile öösel kusagil 3 paiku helises mu uksekell, ukse tagant leidsin ma kaks oma naabrit, keda mul pole veel kunagi näha õnnestunud ja kelle olemasolus ma juba kahtlema olin jõudnud hakata. Ega naabritel muud suurt öelda olnudki, kui  et nad on minu naabrid ja nad olla eile viimaks selle peale tulnud et tahavad end mulle tutvustada, ehk siis sain teada nende nimed ja juba nad olidki kadunud. Selle väikese seigaga ma selleks korraks ka lõpetan, kuid teie mu kallid lugejad püsige endiselt sel korrapäratul lainel ja pange vahtrad jooksma, küll  siis ka kevad kiiremini tuleb! 

Saturday, March 2, 2013

Universitet

Vaade kevadisele Ülikooli peahoonele, tuleb mainida, et Tartu Ülikooli peahoone näeb tiba parem välja, ent meil on tagahoovis amfiteater ja katusel päikesevõtmise kohad.

Forår - kevad


Kena kevadine pilt ülikooli pargist.

Aconite

Pilt on võetud 24.veebruaril, veidi enne uue lume mahatulekut, talvine käoking on aga nii tugev, et peale 4-5 cm lund, suudab ta esimese päikesega oma õied jälle lahti teha.

Winter Aconite

Ja ongi nagu kevad, kui kaunid kollased kevadlilled õitsevad, ja see ei ole võltspilt, vaid tegemist on 1.märtsil võetud fotoga ülikooli pargist, kus need kaunid talve käokingad õitsevad. Koos lumikellukestega on nad Taani varaseimad kevadlilled. Nad näevad välja pisut nagu kollased ülased, aga lehed on veidi teist moodi ja lill ei kasva nii kõrgeks kui kollane ülane. Need lilled pidid muide nagu ülasedki kuuluma tulikaliste liiki. Nad võivad kaunistada terveid muruplatse ja parke. 

venner - sõbrad/klassikaaslased

Meenus, et ma pole oma kursusekaaslastest pilte üles pannud, siin siis on mõned mu kursusekaaslased. Eelmisel reedel oli Friday Baris (see üritus, kus ülikoolis on peale loenguid baar) teemaõhtu - Fastelavn (vastlapäev) ja siin on näiteid, kuidas end karnevali jaoks maskeerida/kostümeerida. Pildi kvaliteet on kahjuks kehva, ma ei tea miks, aga nii on.... Üldiselt taanlased ei armasta end just väga kostümeerida, aga eks mõne peo jaoks tehakse erandeid. 

4 päeva kevadet

Kaks nädalat on möödunud märkamatult ja võiks ju jälle mõned read virtuaalsele paberile kirja panna. Magistrandi elu  Aarhusis on suhteliselt kiire, tööd on palju ja iga nädal soovib mõni õppejõud vähemalt üht  tudengite esseed lugeda ja vast paari presentatsiooni vaadata, aga pole viga,  sest kõige selle kõrvalt jätkub ikka aega, et tähistada mõnd tähtpäeva ja võrkpalli mängida. Sport tundub muide taanlastele tähtsal kohal olema, aga seda võib vast ka oodata rahvast, kes armastab ka kõige külmema talveilmaga bussi asemel vapralt jalgrattaga kooli, tööle või toidupoodi  sõita. Otsustasin siis ka elu veelgi sportlikumalt võtta ja leidsin,  et suudan oma kiiresse kooli- ja trennigraafikusse veel mõned rühmatreeningud Thai-Bo ja Zumba näol sisse kirjutada. Aarhusis on igasugused rühmatreeninguvõimalused monopoliseeritud suure üleriigilise korporatsiooni Fitness World poolt, millel on üksi Aarhusis vähemalt 7 treeningukeskust, ausalt öelda ei ole ma muid treeningukeskuseid väga leidnudki siin  ja pool linna käib ringi Fitness Worldi spordikottide või dressipluusidega. Igal juhul mõtlesin siis ka antud firma kliendiks hakata ja proovisin endale teha liikmekaarti, kuid tuleb välja, et siin on spordiklubi  liikmeks hakkamine seotud Taani pangakonto olemasoluga ja ilma selleta ei ole kuidagi võimalik Fitness Worldi kliendiks hakata, nii et kes mõtleb Taani õppima tulla, siis lisaks CPR koodile tuleb omada ka pangakontot. Kui CPR numbri saamine võttis aega üle kuu, siis ei kujuta ette, kui ruttu oleks võimalik avada pangakontot.
Aga räägime millestki põnevamast kui administratiivsed probleemid, neid tuleb igal pool ette, räägime hoopis Eesti Vabariigi sünnipäevast Aarhusis. Eestil on Kopenhaagenis saatkond ja seal  toimus ka väike pidu ja vastuvõtt, aga mina ja veel üks mu eestlasest kursusekaaslane arvasime,  et nii patrioodid me ei ole,  et Eesti saatkonnas presidendi vastuvõttu ja kõne jälgida ja otsustasime ise Aarhusis Eesti Vabariigi  sünnipäeva tähistada. Muide siin peaks ka tegutsema Eesti selts,  aga nende koduleheküljel polnud vabariigi sünnipäeva puhul küll midagi kirjas, nii et tuli  ise midagi ette võtta. Mu kursusekaaslasest eestlane Andres kutsus siis minu ja veel ühe teise eesti tüdruku enda poole vabariigiaastapäeva õhtusöögile. Õhtusöögiks sõime hernesuppi (pigem püree) suitsulihaga, siinkohal tuleb mainida, et ma ei ole veel varem nii head hernesuppi saanud, et siis väikene kiituseavaldus Andresele. Magustoiduks oli traditsiooniline kama, üritasime ka presidedi vastuvõttu vaadata, aga sellest ei tulnud midagi välja,  ent sellegipoolest oli  tegemist äärmiselt toreda õhtusöögiga. Õhtusöögil tuli arutlusele vabariigiaastapäeva tähistamine üldiselt ja kokkuvõtvalt leidsime, et võõrsil olemine paneb seda tähtpäeva rohkem tähistama, kuna enamus meist Eestis olles paraadile ei lähe ega ka midagi muud tähistamiseks ette ei võta. 
Viimaks võiks veidi ka ilmast rääkida, mis siin muide on väga kiiresti muutuv. 24. veebruari õhtul sadas maha taas 4-5 cm lund ja talv tundus jällegi võimust võtvat, ent siis saabus neljaks päevaks kevad - ei ühtegi pilve taevas, 6-8 kraadi sooja ning kevadlilled õitsesid ning pooled taani tudengid otsustasid,  et nüüd on juba nii soe, et jaki võib ära visata ja T-särgi väel ringi jalutada. Täna aga tuli  kahjuks tüüpiline Taani "kevadilm" -1 kraadi ja vihmasajuga tagasi. Ilmast tahtsin ma tegelikult selle pärast rääkida, et mõned päevad tagasi kuulsin ka Taani vanarahvatarkuseid ilmaennustamise kohta. Kui Eestis on ilmaennustamisel tähtsal kohal metssiga (või rohkem selle põrn) ja seitsmevenna päev,  siis siin on ilmaennustamise loomaks mäger ja tähtsaks päevaks 2. veebruar. Väidetavalt pidi 2. veebruaril mäger oma urust esimest korda peale talveund välja tulema kui tol päeval paistab päike, siis tuleb mäger oma urust välja ja kevad pidi algama varakult, kui  aga taevas on  pilved, nii et need tekitavad varjusid, siis pidi mäger oma varju kartes tagasi urgu pugema ning sinna veel seitsmeks nädalaks jääma. Muidugi arvake ära, kui kaua siis talv veel kestab,  kes pakkus 7 nädalat, siis see on absoluutselt korrektne vastus, kuna kevade märgid pidid siis alles 7 nädala pärast  ilmuma. Niipalju kui ma mäletan, siis 2. veebruaril oli päikest, aga oli ka pilvi,  nii et pole õrna aimugi, kas see mäger sai urust välja või ronis ta veel seitsmeks nädalaks sinna tagasi. Veel eile tundus, et kevad algabki vara, aga täna ma selles enam nii kindel ei ole. 
Veel viimaseks ääremärkuseks, et sel neljapäeval oli rahvusvaheline pannkoogipäev, mina igal juhul  tähistasin seda vapramate kursusekaaslastega, kes leidsid oma graafikus aega pannkookide nautimiseks, aga teie minge veel suusatam, kuniks võimalik ning muidugi püsige ikka lainel!