Neljat korda võõrsil!

Neljat korda väljarändaja võib end vist lausa maailmaränduriks nimetada! Nüüd kui sügis juba esimesed puulehed kollaseks on värvinud, on aeg ka minul, nagu see juba tavaks on saanud, oma kotid kokku pakkida ja taas Eestimaa seljataha jätta. Sedapuhku on siis minek Taani ja tähtsalt magistrandina:). Mul õnnestus sisse saada Aarhusi Ülikooli International Studies programmile - õnnestus on siinkohal vist isegi  vale sõna, paljud võivad öelda, et teisiti lihtsalt polekski see olla saanud. Aga igal juhul ootab mind nüüd ees kaks aastat õpinguid Taani linnas nimega Aarhus ja see blogi, kallid sõbrad, saab keskenduma Taanile - inimestele, ühiskonnale, igapäevaelule, erinevatele sündmustele, Aarhusi arhitektuurile ja veel paljulegi muule. Teisalt saab see keskenduma ka minule endale ja mu õpingutele ülikoolis. Reeglid on samad, mis minu kõikide teistegi blogide korral - kõigest  räägime ausalt, midagi välja ei mõtle ja mis kõige tähtsam, teie mu kallid lugejad, saate alati määrata selle blogi kurssi esitades küsimusi  ja soovitades mõnd teemat. Seegi kord võtsin  ette blogimise, kuna on hea teada, et seal kusagil on keegi, kes loeb ja elab mulle mu tegemistes kaasa, samas on aga ka hea lihtsalt ilma kedagi tüütamata oma mõttemöla avaldada. 

Taustaks mängib kergelt rootsi aktsendiga jazzbänd ja esimesed ehitajavälimusega mehed on end juba baarileti ääres purju joonud - seekord ei ole mingit lennukit, vaid lahkun laevaga ja see esimene postitus tulebki otse MS Baltic Queeni  pardalt. Kõigepealt Rootsi ja siis viib mu väike masin mind ehk ilusasti läbi Rootsi Taani. Rootsis on plaanis ööbida oma tuttava, Sireti, juures ja siis edasi Taani  poole sõita, kuna 1000 km üksi ikka ühe päevaga ei läbi. Siinkohal suur tänu Siretile, et ta on nõus mind vastu  võtma. Edasi tuleb tundmatus, kuna võtmed oma ühikasse saan ma kätte alles 3.septembril, siis ülejäänud päevad tuleb elada heatahtlike inimeste juures. Tundmatu on ka terve Taani  riik minu jaoks. Hetkel suudan ma iseloomustada Taanit vaid kui riiki, mis on löödud rohelise mõtteviisiga, kuna nad lihtsalt kummardavad jalgrattaid ja ülima võrdsuse ja õiglusega, kuna vaid neil, kes on piisavalt kaua oodanud ühikajärjekorras on võimalik saada ühikakoht Aarhusi kesklinna, mina pean sedapuhku  paraku leppima äärelinnaga või pigem eeslinnaga. Taaniga seostub mulle ka lakkamatu vihmasadu,  sest ilmateadet vaadates on  Taani kohal alati mingi  kohutav tsüklon, mis vihma valla päästab, ma loodan väga et mu kingad ja vihmavari peavad vastu. 

Seekord ei tunne ma ka kohalikku keelt ja minu õnnetuseks armastavad taanlased ka kõiki oma ülikooliga seotud netilehti vaid taanikeelsena esitada, nii  et keele selgekssaamine peab olema prioriteediks. Taanlased on siin vastutulelikud, erinevalt Rootsi ülikoolidest pakuvad nemad tasuta taanikeele tunde kõigile rahvusvahelistele tudengitele ja mitte ainult väljastpoolt euroliitu Taani õppima asunutele. 

Ega siin alustuseks rohkemat öelda pole ka, pilte ja järgmist postitust võib oodata ehk pisut rohkem kui nädala pärast, kuna alles siis olen saanud sisse kolida oma ühikasse ja olen ehk võimeline teile kirjeldama oma esimesi nädalaid ja seiklusi lahkete või mitte nii lahkete inimeste juures. Algus on paljulubav - minu kajutikaaslasteks siin laeval on peale kahe toreda naise veel ka kaks väikest toredat koera, aga mis seal ikka seltsis ju segasem. Ühtlasi kasutan seda postitust ka selleks,  et vabandada kõigi oma sõprade ja tuttavate ees, et ma ei korraldanud lahkumispidu, või pigem rändamaminemise  pidu, sest lahkumispidu kõlab nagu liiga lõplikult. Pidu jäi ära, kuna neljat korda tundus imelik kõiki kokku kutsuda ja selgitada, et ma nüüd jälle lähen, niikuinii ei jää  see ka mu viimaseks minekuks. Viimaks mul on ka kahju, et pidin nii kiirelt ära tõttama, et need, kes mind Tallinna saatma tulid, said vaid kiired kallistused, aga ootan teid Taani külla ja luban siis paremat vastuvõttu. 

Seniks mu kallid lugejad, tõuske lainele, sest nii see on, uus laine on end lahti rullinud ja veereb nüüd julgelt ja võimsalt vastu tundmatule rannale.